Mafiosniku bymer

Aeg on siis rääkida ka Mafionsiku sõiduriistast. Auto sai toodud omale  4. jaanuaril Tartust. Vaatamas käisin igasuguseid Passateid ja muud jama, kuid seda autot nähes teadsin, et see on see õige. Sai kerge ring parklas tehtud ja siis panka. Suurendasin pangaautomaadist väljavõetava summa limiiti ning kui 1500 euri müüjale pihku surutud, võtsime suuna ARKi poole ning auto saigi minu omaks. Tartust koju jõudes tegin kohe ka kindlustuse, mis maksab ka üsna meeletult (pool aastat 140 euri) ning auto nautimine võis alata.

Autoks on sedaankerega BMW 523i E39 1996, mida veab edasi 2.5 liitrine R6 bensiinimootor ning millel on 125kw ja jõudu nii, et tapab. Tehasest veeres pill välja 4. juunil 1996. See tähendab aga seda, et see aasta saab ta täisealiseks.

Lisavarustust sellele pillile väga palju antud ei ole, kuid mugavust on sitaks ja peale. Kaks kõige põhilisemat asja on muidugi nahksisu ja kliima, mis teevad selle auto lihtsalt parimaks. Lisaks on peal ka MF rool ning ei puudu ka lisapidurituli. Mugavuste alla saab ka liigitada elektrilised peeglid ja 2x elektrilised akende tõstukid. 4x elektrilised akende tõstukid pole nii olulised, sest tagumised võivad vändata ka neid. Peamiseks mugavuseks selle auto puhul pean ma seda, et selles on RUUMI. Ei pea istuma nagu tikutopsis vaid saad tunda ennast mugavalt. Esiistmed on tõelised voodid mille peatoed meenutavad oma pehmuselt patju - puhas nauding.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et selle raha eest on autot sitaks ja peale ning mina olen asjaga ülirahul. Autos on ruumi, ta läheb hästi edasi, temaga on lõbus igal aastaajal, ta on mugav - mida veel tahta.

Kupimartini Audi Coupe

Kuna see siin on autoblogi, siis kirjutaks paar sõna ka oma autost. Ma oman 1990. aasta Audi Coupe'd. Samal aastal taasühinesid Ida- ja Lääne-Saksamaa, sel aastal nägi päevavalgust Üksinda Kodus esimene osa ning sel aastal elas Maal kõigest 5,2 miljardit inimest. Aasta 1990 oli tegude aasta ja üks suur tegu oligi see sama Audi. Aga ärme kaldu teemast kõrvale. Auto ostsin ma 13. oktoobril ja juba enne ostu olin ma kindel, et see on see õige. Ma olin seda autot juba 2013. aasta augusti kuust nillinud. Kuna ma olin selles autos väga kindel, siis proovisõit kestis 2 minutit, viskasin müüjale raha näppu ja tulin kodu poole ajama. Ülim nauding oli oma autoga, esimest korda ja üksinda sõita.

Aga ei saa öelda, et see auto probleemivaba on olnud, detsembri alguses oli aeg ülevaatusele minna, kuid sealt see läbi ei läinud. Vajas natuke nokitsemist. Mõne aja möödudes olin aga jälle liikvel.

See mul esimene auto, seega on sellele tekkinud küllaltki suur sentimentaalne väärtus. Mulle ei meeldi kui keegi selle kohta halvasti ütleb, mulle ei meeldi kui sellega keegi teine sõidab, mulle ei meeldi kui keegi istub poriste viiskudega sisse. Inimene ei tohi haiseda kui soovib mu autosse istuda.

Sattusin ka pildile, käed taskus

Minu jaoks on see auto kõige parem, parima küttekuluga, parima minekuga, parima välimusega. See kõik muutub kui ma endale uue auto ostan. Siis kõik need head omadused kanduvad üle sellele uuele autole.  

Suvevelgedega on auto ikka eriti hea välimusega